SEMU otsustajatega ehk koostöö kohaliku omavalitsusega

8. – 9. novembril toimus Tsooru rahvamajas teist korda Antsla valla noorteseminar. Kokku oli tulnud ligi 20 aktiivset noort. Seminari korraldas Antsla valla Noortevolikogu, kirjutades Eesti Noorteühenduste Liitu projekti.

Esimene päev möödus avaliku esinemise koolitusega, mida viis läbi OÜ Sebra koolitaja Marek Mekk.  Koolitus oli vahva ning õpilased olid väga rahul. Õhtul toimus playback, mis osutus väga naljakaks.

Teine päev algas loomulikult lõbusa hommikvõimlemisega, millele järgnes koos Antsla Gümnaasiumi huvijuhi Liivia Rebase ja direktori Kalle Jürgensoniga kooli traditsioonide inforing. Peale seda algas oodatud maailmakohvik, mis oli ühtlasi teise päeva peateemaks. Maailmakohvikus arutatakse probleemseid teemasid viies lauas. Igas lauas oli lauajuht, kelleks olid noored. Laudade teemadeks olid:

1. Kuidas, millal ja miks tunnustada noori? – lauajuht Egely Pruuli(AVNVK esimees)
2. Mida oodata noorelt ning mida ootab noor täiskasvanult? – lauajuht Egne-Riin Retsnik(AG ÕE president)
3. Milline noorte ühisüritus oleks äge? – lauajuht Greta Puija(AVNVK)
4. Milliseid koolitraditsioone hoiaks, muudaks, looks? – lauajuht Kadri Liblik(Antlsa valla noorsootöötaja)
5. Huviringide mured ja rõõmud – Ferdinand Rauba(AVNVK)

Üritus läks korda ning ideid ja mõtteid tuli. Täname Merle Tombakut ja Kadri Liblikut, kes aitasid noortevolikogu oma energia ja hoolega ning Janika Tõntselit, kes organiseeris meile kehakinnituse. 

Egely Pruuli, Egne-Riin Retsnik 

AVNVK istung

ANTSLA VALLA NOORTESEMINAR

Arutletakse õpilasesinduse ja noortevolikogu rollist Antsla noore jaoks ja nende rollist Antsla valla arengus.

SEMINARILE TULIJA MEELESPEA:
Kaasa võtta
- alla 18. aastastel lapsevanema kirjalik luba (allalaetav https://attachment.fbsbx.com/file_download.php?id=628903787175012&eid=ASskVmJz9kdQb18qRdy7Fb7Ws1mS7Pu6TbhsTQUNKjb2_emPb2p4VJhKwuJZu46x6VM&inline=1&ext=1393169402&hash=ASvJipIn4xd5Skjx )
- isikut tõendav dokument
- magamisasjad: madrats, magamiskott/tekk, padi
- isiklikud hügieenivahendid (käterätt jne)
- isiklikud ravimid
- vahetusjalanõud
- vaba aja riided (soojad sokid jne)
- magamisriided
- midagi ajaviiteks
- värvipliiatsid
- HEA TUJU JA TAHE ENNAST ARENDADA!

 

Programm

LAUPÄEV, 15. MÄRTS 2014

Aeg            Sisu
10.00-10.30 Väljasõit Antsla Gümnaasiumi eest
10.30-11.00 Saabumine Tsooru Rahvamajja, ettevalmistused seminariks
11.00-12.30 Seminari avamine ja tutvustus
12:30-13.30 Põhikooli ja gümnaasiumi õppekava ülevaade. Tunnijaotuskava. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Sirje Pihelgas (Antsla Gümnaasiumi direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal)
13.30-14.30 Lõunasöök
14.30-15.30 Antsla Gümnaasiumi Õpilasesinduse tegevus. Egne-Riin Retsnik (Antsla Gümnaasiumi Õpilasesinduse president)
15.30-16.30 Antsla valla Noortevolikogu tegevus. Gertu Borodkina (Antsla valla Noortevolikogu aseesimees)
16.30-16.45 Jalasirutuspaus
16.45-18.00 Antsla valla vaba aja tegevused. Kertu Reva (Antsla Kultuuri- ja Spordikeskuse noorsootöötaja). Päeva kokkuvõtted
18.00-19.00 Õhtusöök
19.00-24.00 Vaba aeg.
Antsla valla Noortevolikogu istung
Mängude- ja filmiõhtu

PÜHAPÄEV, 16. MÄRTS 2014

Aeg           Sisu
9.00-10.00 Hommikusöök
10.00-11.00 Päeva sissejuhatus
11.00-13.00 Maailmakohvik: AGÕE ja AVNVK koostöö
13.00-14.00 Lõunasöök
14.00-15.00 Euroopa Parlamendi valimisi tutvustav apoliitiline projekt League of Young Vouters. Annely Veidik (LYV Võrumaa koordinaator)
15.00-15.15 Jalasirutuspaus
15.15-16.15 Seminari mõtestamine
16.15-17.00 Õhtusöök. Asjade pakkimine ja tagasisõit koju

• Korraldajad jätavad endale õiguse teha programmis vajadusel muudatusi

Seminaril osalemine on TASUTA!

Seminari teostavad: Antsla valla Noortevolikogu, Antsla noorteklubi, Antsla Gümnaasiumi Õpilasesindus

Seminari toetavad: Antsla vald, Antsla Kultuuri- ja Spordikeskus, Tsooru Rahvamaja

Seminaril osalemiseks on vajalik hiljemalt 13. märts 2014 eelregistreerumine lingil: https://docs.google.com/forms/d/1JXlhlJ3QbuVJXVEVzWzQzA955QKDJErTkhqb9fspy8g/viewform

Alla 18. aastastel kaasa võtta lapsevanema kirjalik luba

Lisainfo: noorteklubi@antsla.ee, 53 229 404 (noorsootöötaja Kertu Reva)

Facebook RSVP: ANTSLA VALLA NOORTESEMINAR

Visuaalselt noorteseminarist

Noorteseminar ''Noorte võim ja ühiskond''

Käisin 2.-5. jaanuar 2014  Rõuges Noorteseminaril ''Noorte võim ja ühiskond'', mis toimus Ala-Rõuge külalistemajas. Ise sain osaleda kahel esimesel päeval, aga kuna üritust oli võimalik internetist otseülekandega jälgida, sain osa ka teistest päevadest. Kogu üritus algas päevaplaani tutvustamisega ning tutvumisega- mängisime erinevaid tutvumismänge, lõime omale ise reeglid ja sõnastasime eesmärke. Pärast seda ootas meid ees lõunasööki. 

Kõhud täis söödud, hakkasime arutama süsteemide üle, mille osad me oleme. Süsteeme paremini tundes, saab teha õigeid otsuseid palju sagedamini ja ära tunda väikseid tegevusi, mis võivad juhtida suurte mõjutusteni. Selle juures toodi väga hea näitena jalgrattast. Jalgrattal on palju pisikesi osasid mille kokku panemisel saame juba midagi suurt. Andsime korraldajatele omapoolset tagasisidet, tegime kokkuvõtet arutatust ning hindasime õpikogemust. Et paremini aru saada mis rolli mängime noortena süsteemides arutasime teemal ‘’Organisatsioonide turg’’. Rääkisime mis organisatsiooni keegi kuulub ja kuhu

need eraldi kuuluvad. Selle arutelu küsimuseks oli ''Kui mina lahkun, mis juhtub siis?''. Iga rühm lähenes sellele omamoodi- meie oma rühmaga jõudsime järelduseni, et ükski inimene pole asendamatu va perekonnas. Pärast pikka päeva läksime õhtusöögile ja edasi ootas meid mängude õhtu. Seda viisid läbi Rõuge noored ning hiljem oli võimalus kõigil veel

karaoket laulda.

Järgmine päev päev algas hommikusöögiga ja edasi tuli päeva sissejuhatus. Enne lõunat vestlesime teemal ''Mis on võim'' kus lõid kaasa ka omavalitsuste otsustajad. Võim on sotsiaalne ressurss, mis on peaaegu igas inimsuhtes, grupis ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotatud. Omavalitsuste otsustajatega vestlesime veel eraldi väiksemates gruppides võimu üle, ehk mis oleks viis olulisemat väärtust/omadust omavalitsus juhile. Meie rühmas tulid nendeks välja:

• pidev arendamine;
• lubada pigem vähem kui rohkem;
• rohkem ise kuulata;
• see mida teeb peab meeldima;
• kiita kõigi ees, laita nelja-silma all.

Iga grupp sai omale veel ühe küsimuse mille üle arutada, kuidas see võimalik oleks. Meie saime küsimuseks ''Kuidas kehtestada väga headele õppuritele motivatsiooni stipendium?'' Tõime välja, et esiteks oleks vaja raha. Teiseks,kellele ja kuidas jagame? Selleks oleks vaja luua süsteem. Vajaksime ka heakskiitu erinevatelt osapooltelt. Raha võiks tulla koolist, KOV-lt, riigilt, vilistlastelt, lapsevanematelt, firmadelt ning lapsed ise võisid koguda vabatahtliku tööd tehes seda raha. Motivatsiooni stipendiumiks võiks olla ka näiteks sülearvuti, reis, sporditarbed.  

Teised rühmad arutlesid veel teemadel ''Kuidas muuta bussi ajad sobivamateks?'', ''Võru skatepargi renoveerimine'', ''Kuidas muuta Võrumaa maine paremaks koos noortega?'', Kuidas saada noorsootöötajaid veel KOV-i tööle?'' ja ''Kuidas muuta talvine vaheaeg 3 nädalaseks?''. Arutelud küsimuste üle olid väga põnevad ning neid on võimalik internetist näha, soovitan väga!

Annely

Võrumaa Noortekogu heategu piparkookidega!

29. detsembril oli Võrumaa Noortekogu võtnud käsile väga ülla eesmärgiga ülesande. Seekord otsustati jõulude tähistamine ja heategemine omavahel liita. ENL-i büroo poolt tulnud ideest haarti koheselt kinni ning saime ka paki piparkoogitainast lisaks. Kokku käis ahjust läbi 4 kg piparkoogitainast, lisaks veel meeletu kaunistamine ja seda kõike vaid kuuekesi, Antslat esindasin mina. Lastekodu lastele mõeldud piparkooke me ise kohale viia ei saanud, kuid seda lubati teha meie eest. Loodame, et lastele meie kätetöö maitses ja rõõmu tõi. Küpsetamise käigus küpsesid meie peades uued ideed. Võimalik, et kevadel viime lapsed ka matkama. Lisaks pidasime plaani ka Noortekogu uue aasta tegevuste osas. Piparkoogid saime aga ise kohale viia Lõuna-Eesti haiglasse. Meie õnneks oli seal lasteosakonnas haiglas sees vaid 2 last, kes oma piparkoogid ka kätte said. Lisaks premeerisime ka haigla töötajaid suure piparkoogi paki ning tee pakkidega. Olime kõik niivõrd lummatud sellest käigust, et unustasime grupiga isegi pilti teha. Loodan, et kõigil olid toredad jõulud ja aastavahetus! 

Gertu Borodkina

Külaskäik Abja valla Noortevolikogu noortele

27. detsembri lõuna paiku asusin Annelyga 92 km pikkusele teekonnale Abja-Paluojasse. Seal ootasid meid Abja valla Noortevolikogu noored, kes meilgi 2013 aasta suvel külas käisid. Tegelikult algas programm juba hommikust, kuid kohale jõudsime meie hiljem.

Algselt tutvusime põgusalt üksteisega, sest minul avanes enamuse noortega tutvumise võimalus esmakordselt. Tegelikult olin varem põgusalt kokku puutunud vaid nende esimehe Mario-ga ENL üritustel. Liikusime edasi tõsisema teema juurde, milleks oli aruteluring valimisea langetamise kohta. Ka mina kuulusin nende noorte sekka, kes teemasse väga süvenenud polnud, kuigi teadsin ENL-i seisukohti sellest. Mäletan, et algul olin ma kahtleval positsioonil selle toimimise kohta, kuid peale arutelu ning uue ja huvitava informatsiooni esitamist muutus minu suhtumine selesse teemasse drastiliselt. Peale arutelu ei suutnud ma leida enam negatiivseid tagajärgi, mis vaid selle protsessi seadustamisega kaasneks. Jõudsin endas järeldusele, et tegu on igati väärt algatusega. Õhtu lõppes meelelahutuslike mängude ning geelküünalde valmistamisega. Magama paigutati meid õpilaskodusse, mis oli nii hubane ja ilus. Üritasin tõmmata võrdlusi Antslaga, kus samuti õpilaskodu rajamine väga aktuaalne teema on olnud, et kas selline asutus tasuks end Antslas ära. Õpilaskodu polnud küll õpilasi täis, kuid siiski elab seal õpilasi, kes seda vajavad.

Järgmise päeva hommikul, peale hommikusööki, istusime taas laudade taha maha, et arutada oma koduvalla plusse ja miinuseid. Plusse tuli lõpuks ikkagi rohkem kokku kui miinuseid. See pani olukorda natukene positiivsemas võtmes vaatama, et tegelikult on potentsiaal meeltu aga selle ära kasutamine ning arendamine on siiani märgatavalt tahaplaanile jäänud. Loodame, et tulevikus see muutub ning, et ka noortevolikogu saab selle jaoks midagi ära teha!

Gertu Borodkina

Kokkuvõte Võrumaa osaluskohvikust

1.Noorte töötuse vähendamine kohalikus omavalitsuses

Peamisi takistused noorte töötuse vähendamisel:

•           - Madala haridustasemega või erialase väljaõppeta (töökogemuseta) noori on palju. Tööle  asumisel  ei ole konkurentsivõimelised.
•           Noor on vähemotiveeritud, lepib olemasoleva olukorraga. On ise passiivne, võib puududa eeskuju (nt perekonnamudel sarnane, kus vanemad ei tööta).
•          Õpingute jätkamiseks puuduvad ressursid (nt kui huvipakkuv kool asub kodust kaugel).
•           Madal enesekindlus, vähene julgus (nt tööle asumisel, valikute tegemisel)
•           Kõrged ootused või ebareaalsed ootused (nt kõrge palgasoov, ei ole valmis esialgu töötama madalama palgaga).
•           Noorte innustamine raske (nt projektijuhid, Töötukassa, koolid on tõstnud esile probleemi, et noortele suunatud tegevustesse on noori raske kaasata (eriti neid, kellele teenus rohkem mõeldud on- madala konkurentsivõimega noor).
•           Noorte vähene teadlikkus võimalustest (nt õppimisvõimalustest, toetusvõimalustest, noortele suunatud projektidest, Töötukassa teenustest).

KUIDAS noorte töötust vähendada?

•      Info levitamine erinevatest võimalustest, üritustest, projektidest. Noored nimetasid, et info võiks olla sotsiaalmeedias, kuid oli ka neid noori, kelle sõnul tuleb liiga palju infot, mistõttu ei suunata ikkagi tähelepanu igale infole. Nimetati, et võiks kutsuda kooli esindaja, kes levitab infot ja innustab noori. Võib korraldada ühisürituse, nt kaubanduskeskuses, kus noortele tutvustavad võimalusi: koolid, projektijuhid, ettevõtjad, EAS, Töötukassa).
•           Karjääriõpe koolis. Maakonnas on üks karjäärinõustaja ja üks karjääriinfospetsialist, kes külastab koole ja nõustab noori/õpilasi. Noored soovisid rohkem praktilisust (sh väljasõite tööandjate juurde, osalemist töövarjupäevadel, messide külastamist, esinejaid kooli). Kui noor teab rohkem valikutest, avardab oma silmaringi kohalike ettevõtete tegemistest, saab infot, missugust töötajat vajab just kohalik ettevõte, on oskus selgemalt määratleda oma karjääriplaani. Noored nimetasid, et karjääriõpe võiks olla juba alates 6-st klassist.
•           Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja aitab üles leida need noored, kes ei ole millegagi hõives (nt ei õpi, ei tööta). Sotsiaaltöötaja saaks suunata need noored Töötukassasse. Oluline on selgitada noorele tema võimalustest ja tekitada noores huvi mõelda aktiivsemalt oma tulevikuvõimaluste üle. Kindlasti on oluline julgustada noort pöörduma Töötukassasse, kuna noorel võib endal selleks puududa julgus.

2.Noorte omaalgatuse suurendamine kohalikus kogukonnas

Peamised takistused noorte omaalgatuse suurendamisel:

• Noorte hirm ebaõnnestuda – ühiskonnas on sallimatust ebaõnnestumiste osas, liigne edule suunatus.
• Tunnustatakse ainult suurte asjade tegijat, kuid omaalgatus hakkab ju väikesest edusammudest. Väiksemad edusammud jäävad märkamata ja ka edasine motivatsioon on pärsitud.
• Oskuste puudus, et teha midagi suuremat, vajadus toetuse järele, õpetuse ja mõistmise järele.
• Kasule orienteeritud maailm. Puudub teadmine, et omaalgatus võib anda mingit kasu nt sotsiaalset kapitali, mis on oluline just pikemas perspektiivis.
• Koolielus on palju raame ja piiranguid, nõudmisi, mis koormavad noorte vaba aega ja vaba mõtlemist. See osa päevast, mil võiks vaba mõte liikuma minna on väga lühike peale pikka koolitööd

KUIDAS noorte omaalgatust suurendada?

•        Õpetajatele ja teistele täiskasvanud inimestele, kes noortega töötavad on vaja rohkem koolitusi või üritusi sellest, mis annavad edasi seda, mida vajab õpilane ning kuidas tööada noortega, et nende loovus areneks ka koolikeskkonnas. Noored tõid välja, et noorsootöötajad märkavad nende soove rohkem, kuid kõik noored ei ole noorsootöötajatega täna veel seotud.
•       Seminar, kus sihtrühmaks on noortega töötavad inimesed ja milles noored räägivad, millised inimesed ja millised faktorid on need, mis on innustanud neil olema omaalgatuslikud ja loovad. Tekib ühine teadmine sellest, mis noortele loeb, mis mõjub.
•   Tunnustamine – tunnustada ka neid kes tegelevad paljude asjadega väljaspool kooli. Alati ei pea sellest kool kasu saama. Noortel on vaja ka kõige pisema asja suhtes tunnustust, et tal tekiks kindlustunne. Tunnustamisredeli tihendamine. Tunnustamisest on räägitud paljudes osaluskohvikutes, kuid ilminguid muutusteks on olnud väga vähe
•      Kooli ja ühiskonna omavaheline seos on olematu, seda tuleb muuta!

3. Ennetustöö narkootiliste, psühhotroopsete ainete ning alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vähendamiseks

Peamised takistused ennetustöö tegemisel:

•          Peamiseks takistuseks on vanemate eeskuju ja nende vähene huvi oma laste tegevuste ja sõprade suhtes. Paljud väärtushinnangud on kodust kaasa antud. Sama kehtib ka suhtumises mõnuainetesse. Vanematel tegelikult puudub kontroll ja teadmine oma laste tarvitamise kohta, usutakse, et minu laps ju seda ei teeks.

KUIDAS ennetustööd teha?

•           Asuda tööle teavitustööga (6-9 klassis igal aastal vähemalt üks loeng) ja muuta baasuskumusi n. et minuga seda ei juhtu. Kaasata inimesi, kes on ise läbi elanud (olnud narkomaan, alkoholi, ahelsuitsetaja jne). Plakatid ja flaierid
•          Vähendada meedia mõjutusi: alkoholi reklaame on palju, pigem võiks reklaamida ka ahvatlevalt alkoholivaba jooke.

4.Koolivägivalla vastu võitlemine

Peamised takistused koolivägivalla vastu võitlemisel:

•           Peamised takistused: hirm sekkuda, ükskõiksus, arvamus, et midagi ei muutu, koostöö puudumine (lasteasutuste ja vanemate vahel)

KUIDAS koolivägivalla vastu võidelda?

•           Koolides peaksid olema tugiõpilased ja tugispetsialistid; sotsiaalpedagoogi abi ka lasteaias; gümnaasiumiõpilased peaksid aktiivselt sekkuma, aitama probleemidele lahendusi leidma; koostöö arendamine juba lasteaiast; koolivormi rakendamine; anonüümne postkast, kuhu saab jätta oma murekirju ja küsida nõu; ekskursioonid, matkad; õppekavadesse lõimida sisse sotsiaalseid aineid, mille kaudu saab õppida probleeme ennetama, lahendama; vestlusringid tuntud ja noorte seas populaarsete inimestega
• 
  
• 
  

5.Meie Kodukandi tulevik

•         Võrumaal väike tööturg, noortel pole peale õppimist – eriala omandamist erinevates valdkondades end rakendada tööle kodukohas. Kõigis pole potentsiaali hakata tegelema eraettevõtlusega, luua ise firma. Noored väärtustavad väga oma kodukohta, Võrumaa puhast ja suhteliselt rikkumata loodust, turvalisust.  Soovitakse peale teadmiste omandamist tulla tagasi Võrumaale ja luua kodu oma perele. Noored näevad erinevalt vanemast põlvkonnast võimalusi kodukohta atraktiivsemaks muuta kuid tihti ei võeta neid kuulda või ei kaasata tegevustes, aruteludes.

Kuidas tegutseda?

•          Koostöös noortekeskustega teha ühisprojekt paikkonna vajaduste väljaselgitamiseks teenuste osas, mille tulemusena selekteeriks välja vajaduspõhised väikeettevõtted, firmad. Ettevõtluse arendamisega on võimalik luua erinevaid töökohti ning nii loome võimalused ka noortele tulle tagasi oma kodukohta
•         Võrumaal võiks olla tehnoloogiakeskus, mille eesmärgiks on aidata arendada IT ja tehnoloogiettevõtteid. Kui vaatame tulevikku, siis IKT sektor muutub Eestis suurimaks tööandjaks ja Võrumaal võiks olla üks osa sellest.       Väärtustada ning arendada haridust ja huviharidust konkurentsivõimeliseks. 
• Võrus võiks olla Tartu Ülikooli  või  Eesti Maaülikooli  kolledž koos praktika baasiga mis annab enam võimalusi õppimiseks ning teadmiste rakendamiseks paikkonnas.

6.Võimalused noorte aktiivsuse tõstmiseks

•       Noore osalemine huvitegevuses võimaldatakse, kui koolis on asjad korras ja probleeme ei ole, mis võib annab noorele negatiivse kogemuse oma lemmiktegevusesse rohkem aega pühendada, kuna tunneb survet, et peab eelkõige kooliasjadega tegelema ja saama häid hindeid.
•   Kohalikud omavalituse juhid ei saa teha otsuseid kellegi eest, kes pole ise sellest rääkinud. Võetakse arvesse ettepanekuid nendelt, kes ise räägivad ja on aktiivsed, aga need kes ei ole osanud, ega julgenud oma arvamust öelda – nende hääl ei jõua otsustajateni ja nii luuakse olukord, kus noored tunnevad, et „keegi“ ei tee ja „keegi“ tea. Kardetakse negatiivset vastukaja – kui lähen rääkima, siis nagunii ei kuulata. Ei osata pöörduda spetsialistide poole, kes neid aitaks ja ära kuulaks nii, et mõistetaks, mida noored öelda tahavad ning mis on põhjused ning tulemused
• Samas on olemas õpilasesindused, noorteühingud ja noortevolikogud, mis on just noorte võimaluseks oma ideid ja ettepanekuid ellu viia. Võrumaa noor tunneb aga, et neid pigem suunatakse ( öeldakse, mida tuleks teha), kooli juhtkond ei taha neid ära kuulata ja nad tunnevad, et on kõrvale jäetud oluliste aruteludest.
•         Võrumaa omavalitsustes on piisavalt huvitegevuse võimalusi igale eale. Osalemine huviringis ei ole aga nii suur kui võiks olla, sest noorel ei ole põhjust/eesmärki neis osaleda (Miks ma peaksin? Käin koolis, tunde on palju, õppida on palju. Mis ma selle eest saan?). Noored tahavad eduelamust, tunnustust. Vähe tehakse koostööd kooli ja koolivälise tegevuse juhendajate vahel. Väikses kogukonnas nagu seda on Võrumaa – võiks see olla suurem.
•  Kasvamas on põlvkond, kes on suuresti mõjutatud ühiskonna protsessidest – kõik areneb kiiresti. Kooliprogrammid on aasta-aastalt erinevad, muutuvad. Tehnoloogia uueneb. Majanduslik olukord ääremaades on kehv ja erinev. See kõik mõjutab noort. Ka lapsevanemad on teadmatuses ja ei oska oma lapsi aidata, kuna tegelevad oma pere heaolu nimel majanduslike probleemidega. Vanemaid ei mõista alati oma lapsi ja seda raskem on noorel, kui ka tema õpetajatel ja noortejuhtidel.

Kuidas tegutseda ?

•   Leida noorteliidrid, kes kaasavad ka eakaaslasi. Arvestada noorte koolikoormust – pikad päevad, arvestuste ja eksamite aeg. Noorsootöötajate ja huvijuhtide suurem koostöö. Noorsootöötaja teab, mis koolis toimub ja vastupidi. Noorsootöötaja osaleb õpilasesinduse koosolekutel ja huvijuht osaluskogude koosolekutel.
•           Õpilasesinduste ja noortevolikogude populariseerimine. Klassides selgitada nende vajalikkust ja olulisust noorte jaoks. Teavitustöö noorte osalusvõimalustest. Kajastada meedias noortevolikogude ja õpilasesinduste tegevusi ning selle läbi toimunud olulisi muudatusi noorte ja kogukonna jaoks.
•           Noorte osaluskuuluvuse suurendamine. Noored oskavad pöörduda spetsialistide poole, kes mõistavad nende probleeme, neid kuulavad. Noortejuhid selgitavad ja arutlevad noortega, et osata näha tegevuste laiemaid tagamaid. Kogukonnas arutleda noorte endi poolt tõstatatud probleemidega – kohtumised vallaametnikega, volikogu liikmetega. Osaluskogude töösse kaasata erinevaid ametnikke ja spetsialiste. Vallaametnikud oleksid kursis noorte probleemidega ja noored oleks kursis vallavalitsuse tööga. Noorte kaasamine kohaliku omavalitsuse komisjonide töösse.
•           Koolis toetatakse ja tähtsustatakse enam õpilasesinduse tööd. Noored on rohkem kaasatud hoolekogu töösse, tunniplaanide koostamisse. Klassides tehakse selgitustööd õpilasesinduse vajalikkusest ja läbi selle noore võimalusest koolitööst osa saamisel ja oma arvamuse avaldamisel.
•          Noortevolikogul on tähtsus kohaliku elu arendamisel. Tehakse koostööd kool-kodu-noortekeskus-omavalitsus. Noortele selgitatakse otsuste tagamaid laiemalt, noortevolikogu töösse on regulaarselt kaasatud kooli esindaja ja omavalitsuse esindaja.
•             Koostöö huviringijuhtide, noortekeskuste, kooli, lapsevanemate ja omavalitsuse vahel. Väikeste kogukondades on oluline kõikide eagruppide kaasatus omavalitsuse tegevusse. Noored saavad eduelamuse oma hobiga tegelemisest, ta on kaasatud kogukonna tegevustesse ja arengusse. Noor tunneb end vajalikuna.

Mari Liis Leppoja